Fagstoff

Lidteratuvrh boelhkeste 1965 åvtelen

Nåejtie gievrine jïh mubpie almetje gievrine rudtjesne gællesje. Guvvie

Daennie teemesne åadtjoeh saemien lidteratuvri bïjre lïeredh boelhkeste 1965 åvtelen. Dah båarasommes teeksth mah gååvnesieh leah vuelieh jallh joejkeme-teeksth mah boelveste boelvese jåhteme. Jeenjemes daejstie teektsijste hearrah tjaaleme.

Mij heannadi tïjjen 1965 åvtelen?

Gosse edtjebe tjaalegh boelhkeste 1965 åvtelen lohkedh jïh guarkedh, dellie hijven daejredh mij heannadi Saepmesne jïh aaj siebriedahkesne.

Dah voestes teeksth mah åehpies leah joejkeme-teeksth. Saemieh aelkieh tjiehpieslidteratuvren-tjaalegh tjaeledh jïh voestes romaane jaepien 1910 trygkesovvi. Maehtebe jiehtedh tjaalegh jïh gærjah leah nasjonaale-romatihkeles tjaalegh, jïh illedahkh daaroedehteme-politihkeste.

Daaroedehteme-politihke 

Daennie boelhkesne siebriedahken våajnoe saemiej bïjre jarkese. Daaroeh aerebi tuhtjin saemieh lin ovsåahtan jïh goh maanah dåemiedin, jïh eelkin saemide ålkoestidh. Nöörjen staate guhkiem saemiej vööste nåakelaakan dåemiedi, jïh guhkiem 1900-låhkoen aktem garre “daaroedehteme-politihkem” stuvri. Rïektesisnie dle daate politihke edtji saemien kultuvrem tjelmiehtidh jïh våålese diedtedh, joekoen viehkine saemide nyöjhkedh jïjtsh gïelem skuvlesne nuhtjedh. men læjhkan aalkoevisnie 1900-låhkoen saemieh Nöörjen jïh Svöörjen bielesne eelkin årganisasjovnh tseegkedh jïh saemien lidteratuvre aaj jarkese.