Fagstoff

Jienebe-gïelen siebriedahke

Jienebe-gïelen siebriedahkesne almetjh jienebh gïelh soptsestieh. Daan biejjien vihkeles jïh daerpies gïelh maehtedh, jïh almetjh jienebh gïelh lierieh ietnien- jallh voestes-gïeli baalte. Guektien- jallh jienebe-gïelevoete stoere vierhtie almetjasse jïh siebriedahkese.

Kart der verdensdelene består at en samling av personer. Illustrasjon.

Jienebe-gïelen siebriedahke

Jienebe-gïelen siebriedahke lea siebriedahke gusnie almetjh jienebh gïelh soptsestieh. Jienebe-gïelen laanth leah laanth gusnie göökte jallh jienebh byjjes gïelh. Jïjnjh daagkerh laanth veartanisnie. Nöörjesne dah byjjes gïelh: daaroen-gïele, orredaaroen-gïele jïh saemien gïelh. Almetjh, mah göökte jallh jienebh gïelh maehtieh, leah guektien- jallh jienebe-gïelen almetjh.

Daan biejjien almetjh abpe veartanisnie sinsitnine gaskesedtieh. Mijjieh dah seamma tv-programmh jïh filmh vuartasjibie, jïh dam seamma musihkem goltelibie seamma gubpene årrobe. Mijjieh ålkoe-laantesne mïnnebe juktie eejehtalledh. Gellie almetjh aaj jeatjah laantese juhtieh juktie barkoem ohtsedidh, jïh jïjnjesh tjuerieh hïejme-laanteste baataridh dåaroej jallh neavroen dïehre.

Veartanisnie mijjieh jïjnjh vaaroeh jïh beapmoeh åestebe jïh duekebe gaskemsh, dovne jïjnjh aaj dåeriesmoerh jïh dåaroeh gååvnesieh. Almetjh tjuerieh dah stuerebh veartenen gïelh provhkedh juktie buektiehtidh sinsitnine soptsestalledh jïh gaskesadtedh rïjhki rastah. Gellie millijovnh almetjh dah stööremes veartenen gïelh soptsestieh goh mandarijne-kinan-gïele, spanijen-gïele, englaanten-gïele, hindijen-gïele, j.v. Englaanten-gïele dïhte stööremes gaske-nasjonaale gïele. Dan åvteste englaanten gïele dovne jeatjah gïelide tsavtsa baakoej jïh jiehtegigujmie. Nimhtie aaj veartenen ovmessie gïelh jïh kultuvrh pleentesuvvieh.

Guektien- jïh jienebe-gïelevoetem dåarjoehtidh

Daaletje siebriedahkesne vihkeles jïh daerpies jienebh gïelh maehtedh. Skuvlesne mijjieh englaanten-gïelem, tysklaanten-gïelem jallh jeatjah ammes-gïelem lïerebe. Jïjnjh almetjh veartanisnie daan biejjien jienebh gïelh lierieh ietnien- jallh voestes-gïeli baalte. Almetje gie göökte jallh jienebh gïelh maahta dïsse aelhkebe dovne jienebh gïelh lïeredh. Dotkemh vuesiehtieh dellie almetjh verkebe jïh tjïelkebe orre gïelh lierieh.

Idtjin saemieh åvtesne åadtjoeh jïjtse ietnien-gïelem lïeredh skuvlesne, ajve daaroen-gïelem. Daan biejjien saemide aaj nuepieh saemien lohkedh voestes-gïeline jallh mubpie-gïeline maadth-skuvlesne jïh jåarhke-skuvlesne. Såemies tjïelti aaj faaleldahkh saemien maanide saemien-gïelen maana-gïertese. Jillebh saemien-gïelen ööhpehtimmie aaj gååvnesieh dejtie gïeh sijhtieh gïelem lohkedh jillebe daltesisnie. Guektiengïelen- jïh jienebe-gïelenvoete jïjnjh nuepieh buakta almetjasse jïh siebriedahkese.

Jienebh nuepieh

Dovne saemien siebriedahkesne jïh stoere siebriedahkesne saemien-gïelen barkijh daerpies. Guektiengïelen- jïh jienebe-gïelen almetjasse jienebh barkoe-faaleldahkh jïh veeljeme-nuepieh goh akten-gïelen almetjasse. Almetje gie saemien siebriedahkesne årroeminie dïsse hijven saemien maehtedh soptsestidh, lohkedh jïh tjaeledh. Jïjnjh jïjnjebh nuepieh gïeline barkedh joekehts barkoe-sijjine goh maana-gïertesne, skuvlesne, tjïeltesne, fylhken-tjïeltesne jallh Saemiedigkesne, meedijisnie jnv., aaj privaate barkoe-sijjine jïh organisasjovnine. Dejtie gïeh saemien maehtieh, aelhkebe barkoe-maarhnesne jïh siebriedahkesne meatan årrodh, båetije boelvi tsiehkieh gellien-laakan jïh buerebe-laakan eadtjoestidh jïh evtiedidh.

Oppgaver