Fagstoff

Elsa Laula Renberg

Plaakate vuasastimmeste Elsa Laula Renberg. Guvvie.

Elsa Laula Renberg lij politihkere jïh tjaelije. Dan gïele ennje vihkeles. Laula Renberg saemiepolitihkeles aamhtesigujmie barki. Elsa Laula Renberg lij politihkere jïh tjaelije. Dan gïele ennje vihkeles. Laula Renberg saemie- politihkeles aamhtesigujmie barki.

Elsa Laula

Elsa Laula reakadi rahkan 29.b. 1877 Jïjnjesovvenisnie (Storsele), Vualtjeren dajvesne, jïh dïhte snjaltjen 22.b. 1931 Brønnøysundesne gåbloe-gossehtahkesne sealadi. Dïhte lij båatsoe-saemie, organisasjovne-tseegkije, aktiviste, tjaelije jïh politihkere. Dïhte lij meatan voestes saemie-siebriem, Lapparnas Centralförbund, tseegkedh jaepien 1904.

Mïetsken 1904 dan tjaalege «Inför lif eller död: Sanningsord i de lapska förhållandena» bööti. Tjaalegen 30 sæjroeh jïh Laula vihkeles saemien aamhtesi bïjre tjeeli, v.g. saemieh edtjieh dej skaehtie-laantide eekedh jïh saemien-gïelem skuvlesne lohkedh. Laula sveerjen-gïelesne tjeeli guktie dah daatjh edtjin dam guarkedh.

Nöörjese juhti

Elsa Laula Renberg Elsa Laula jaepien 1908 Tomas Peder Tovenine pruvri, hïejen mænngan dah guaktah minngie-nommem Renberg veeltigan.

Elsa siebriem Brurskanken Lappkvindeforening jaepien 1910 (Brovresen Saemienyjsenesiebrie) tseegki. Siebrie lij voestes saemien nyjsene-siebrie mij nyjseni aamhtesigujmie barki. Daate lij åvtelen nöörjen nyjsenæjjah steemme-reaktam åadtjoejin. Dej beeli  daaroedehteme saemiej vööste lij tjarke, jïh idtjin nyjsenæjjah byörh fer jïjnjem vååjnesasse båetedh.

Elsa Laula Renberg jïh doh mubpieh åarjel-saemien nyjsenæjjah lin naakenh mijjen åvte-nyjsenæjjijste dovne saemiej jïh nyjsenæjjaj reaktaj åvteste. Dejtie lij eevre vihkeles saemien ålmah jïh nyjsenæjjah tjoerin ektesne tjåadtjodh laante-raastaj dåaresth jis edtjin lyhkesidh gæmhposne jieliemassem jïh saemien kultuvrem gorredidh. Laula Renberg lij meatan voestes saemien rïjhke-tjåanghkoem Tråantesne öörnedh, goevten 6.b. 1917.