Fagstoff

Orre baakoeh jïh lööneme-baakoeh

Ovessie saevegh. guvvie

Daennie sæjrosne lïerh guktie mijjieh saemien-gïelese baakoeh löönebe daaroen-gïeleste jïh jeatjah ammes-gïelijste goh lööneme-baakoeh. Datne aaj lïerh guktie Saemien Gïelegaaltijen åarjelsaemien gïeletjïerte lea nænnoestamme guktie edtjebe lööneme-baakojde sjïehtedidh jïh tjaeledh saemien-gïelese.

Orre baakoeh daerpies

Ij saemien-gïelen leah baakoeh gaajhkese mïsse daej aejkiej daerpies man bïjre soptsestidh. Jiene-jienebe baakoeh mejtie daaroen-gïeleste löönebe, englaanten gïeleste jïh dovne jeatjah ammesgïelijste, goh lööneme-baakoeh. Såemies baakoeh don aejkien lööneme, goh verbide löönedh, lïeredh, heannadidh jallh substantijvide kraanna, gærhkoe, tïjje. Jeatjah baakoeh mejtie mijjieh minngemes aejkiej lööneme leah baakoeh orre aatide goh bïjle, busse, motovresygkele jïh skovtere.

Muvhth baakoeh mijjieh svöörjen gïeleste lööneme goh klaasetjelmieh, glasögon, jïh mubpieh jis nöörjen gïeleste goh prælloeh, briller. Gellien aejkien gosse man bïjre soptsestibie jallh tjaelebe, dellie tjoerebe ussjedidh, mij baakojde jallh magkerem baakoem dellie edtjebe provhkedh. Jïjnjh orre baakoeh eah gænnah baakoe-gærjine gååvnesh, jïh eah gænnah jïjnjh dejstie baakojste nænnoestamme.

Orre baakoeh båeries baakojste

Daaletje siebriedahkesne mijjieh jiene-jienebe baakoeh daarpesjibie orre aatide. Saemien-gïelen leah gellie nuepieh orre baakoeh darjodh jeatjah baakojste goh seerkeme-baakoeh. Dovletjistie nimhtie dorjeme. Gellie orre baakoeh aaj nimhtie dorjeme, goh girtie, daaroen-gïelesne fly, maam verbeste girtedh seerkeme. Jeatjah baakoeh jis rïekte baakoste baakose jarkoestamme goh maana-gïerte, daaroen-gïelesne barnehage, saemien baakojste maana jïh gïerte, mejtie orre baakose ektiedamme. Båeries saemien baakoeh aaj orre aatide sjïehtedamme, goh ruevtie-raajroe, daaroen-gïelesne jernbane, baakojste ruevtie jïh raajroe, daaroen-gïelesne raide, mij daaroen lööneme-baakoe saemien-gïeleste. Daaroen-gielen baakoe helikopter, dïsse mijjieh orre saemien-baakoem dorjeme baakoste haepkie mij lea stoere ledtie, daaroen-gïelesne hauk jallh falk. Dam aaj ruevtie-haepkine gåhtjobe.

Dåehkie-baakoeh

Gellien aejkien saemien-gïele ij dåehkie-baakoeh utnieh, daaroen-gïelesne fellesord, ajve sjïere baakoe dosse dïsse. Naemhtie goh daaroen-gïelen baakoe dyr, maam nöörjen gïeleste lööneme dyjre, jïh baakoe djur maam svöörjen gïeleste lööneme juvre. Dovne dam baakoem kreeke, lööneme daaroen-gïeleste krek, dehtie baakoste kreatur. Gellien aejkien gïerve dåehkie-baakoeh gaavnedh mah sïejhme daaroen-gïelesne, vuesiehtimmiej gaavhtan baakojde kjøretøy, møbler jïh natur.

Saemien gïelevuekie

Gellien aejkien buerebe voejhkelidh baakoem jeatjah saemien baakoste seerkedh. Buerebe aaj jis ussjedibie man jeatjah vuekien mietie maam joem jiehtedh jeatjah baakoejgujmie jallh jeatjah raajesigujmie mah buerebe sjeahta saemien gïelese.

Muvhten aejkien öövre gïerve naan sjiehteles baakoem gaavnedh. Juktie goltelæjjah jallh lohkijh edtjieh guarkadidh dellie aelhkemes baakoem daaroen-gïeleste löönedh. Dagke dellie daerpies, jïh aaj buerebe, dam daaroen-baakoem löönedh goh lööneme-baakoem. Mijjieh tjoerebe iktegisth ussjedidh, magkerh baakoeh bööremes provhkedh. Jis mijjieh dan jïjnjh ammes baakoeh löönebe, guktie dellie minngemes sjædta, dellie mijjen gïele vielie tjïelke saemien-gïele?

Guktie lööneme-baakojde tjaeledh?

Dah lööneme-baakoeh jeatjah gïeli tjoejeme-systeemijstie båetieh. Dellie ij gænnah man aelhkie daejredh guktie daejtie orre baakojde tjaeledh saemien-gïelesne. Jaepien 2011 Saemien Gïelegaaltijen åarjelsaemien gïeletjïerte (Samisk språknemnds sørsamiske seksjon) nænnoesti guktie mijjieh edtjebe lööneme-baakojde tjaeledh. Daan nænnoestimmien mietie edtjebe baakoej minngie-gietjide (lööneme suffikside) sjïehtedidh juktie hijven gåarede baakojde sojjehtidh saemien-gïelen sojjehtimmie-systeemen mietie.

Vuesiehtimmien gaavhtan:

-al     normal       >     -aale       normaale

-itet    kvalitet     >     -iteete    kvaliteete

-iv      offensiv    >     -ijve       offensijve

-on    elektron    >     -ovne     elektrovne
 

Vuartesh dam tjaeleme-vuekien nænnoestimmie gaske-viermesne:

Saemien Gïelegaalije