Kronikk

Lars Filip Paulsen: Kronihke

Sametingsråds Lars Filip Paulsen. Foto

Saemiedigkie-raerie Lars Filip Paulsen daam kronihkem tjaaleme. Kronihkesne Lars Filip Paulsen haasta gaajhkesidie mah saemien gïeli bïjre pryjjoeh, baejieh sov gïele reerenasseste govlelge åvtelen govlehtimmie-mierie nåhka.

Baajh nöörjen siebriedahkem daajroem åadtjodh saemien gïele-aarkebiejjien bïjre

Saemien gïelh Nöörjesne leah mïerhkelgovveme goh håvhtadihks gïelh. Låhkoe maadthskuvle-learoehkijstie saemien-gïeline voestes-gïeline lea geahpanamme luhkie prosentigujmie 2006 raejeste, jïh joekoen jïjnjh saemien-gïeline orrijieh gosse jåarhke-skuvlem aelkieh. Daate akte gaajh nåake evtiedimmie maam tjoerebe jarkedh. Daej biejjiej NOU 2016: 18 Vaajmoegïele lea govlehtimmesne, maam akte moenehtse maam reerenasse lea nammoehtamme lea tjaaleme. Reektehtsisnie bijjelen tjuetie juvnehtimmieh jïh raeriestimmieh råajvarimmide saemien gïelide, mah leah stuvreme dovne reerenassese jïh Saemiedægkan. Råajvarimmieh leah reaktan bïjre jïjtse ietnien-gïelesne soptsestidh dejnie byögkeles Nöörjine. Saemien åålmege, almetje-reaktan mietie, aktem ektie reaktam åtna dej saemien gïeli bijjeli nænnoestidh. Lissine dle mijjieh goh aktegs-almetjh reaktam utnebe jïjtjene gïelem lïeredh, jïh dam nuhtjedh dovne privaate jïh byögkeles tjiehtjielisnie. Daate akte reakta maam ibie ååpsen gellien aejkien åadtjoeh.

 

Saemiedigkien bieleste libie daelie gellie govlehtimmie-seminaarh Vaajmoegïele-salkehtimmien bïjre galhkeme. Mijjieh guessine mïnneme åarjel-saemien, julev-saemien jïh noerhte-saemien gïele-dajvine gusnie åådtjeme joekoen joekehts haestemi bïjre govledh. Manne åådtjeme skuvlen aarke-biejjeste govledh gusnie lea ahkedh vaenebh saemien-lohkehtæjjah, mah gellie tæjmoeh barkoen mænngan tjuerieh learoe-materijellem nöörjen gïeleste saemien-gïelese jarkoestidh dan åvteste eevre daerpies. Manne aaj daajram ovlæhkoes eejhtegh tjahkesjeminie bïjre jarkan laanten tjïeltine mah lin vaajtelamme akte saemien maanagïerte-sijjie gååvnesi sijjen maanese. Daah soptsesh akten biejjieladtje gæmhpoen bïjre soptsestieh juktie gorredidh saemien gïele aktem sijjiem åådtje akten aarke-biejjien gusnie jeanatjommese lea daaroen-gïelesne.

 

Maajetjh dle mijjen naan tjïelth gusnie dïhte saemien annje lea joekoen nænnoes. Akte dejstie lea Guovdageaidnu gusnie Saemiedigkie aadtjen govlehtimmie-seminaarem hööltesti. Daennie tjïeltesne doh jeanatjommesh saemiestieh, dåaktere-kontovresne, pollisesne jïh tjïeltesne. Skuvle-sjaljosne maanah saemien-gïelesne stååkedieh.

 

Daate lea naakede maam saemien siebriedahke ij maehtieh vaeltedh goh akte buajhkoesvoete. Saemieh juhtieminie, jïh ahkedh jienebh mijjeste nöörjen staarine jïh tjïeltine årroeminie gusnie dïhte saemien ajve akte gellijste unnebe-låhkojste. Dellie joekoen vihkeles sijjieh sjugniedidh mah sijjiem vedtieh dïsse mij lea saemien. NOU 2016: 18 Vaajmoegïele tjïerteste man vihkeles lea akte sjïere barkoem maanaj jïh noeri vööste stuvredh. Akte dejstie raeriestimmijste lea gaajhkh tjïelth abpe laantesne edtjieh aktem laake-vïedteldihkie dïedtem utnedh saemien-gïeleldh maanagïerte-faalenassem faalehtidh gaajhkide saemien maanide, dastegh eejhtegh dam sijhtieh. Akte jeatjah raeriestimmie lea gorredidh learohkh aktem ellies saemien lïerehtimmie-faalenassem åadtjoeh maadth-skuvlen raejeste jåarhke-skuvlen raajan.

 

Dan nöörjen jienebe-låhkose, mij joe gaajhkh byögkeles dïenesjh sijjen ietnien-gïelesne åadtjoeh, dle dagkerh råajvarimmieh maehtieh dovne kontroversielle jïh ovdaerpies vååjnedh. Men akte daaroe ij gåessie gænnah daarpesjh siebriedahkem birredh viehkine årrodh ihke gorredidh maanah daaroen lierieh. Akte aevhkie jïh akte sjïere buerie maam daaroestæjjah joe utnieh. Jïjnjh dejstie råajvarimmijste salkehtimmesne voejhkelieh naakedem dehtie ovrïektesvoeteste jaabnedidh mejnie saemieh Nöörjesne jielieminie fïerhten biejjien.

 

Raeriestimmieh aaj våaroeminie utnieh Saemiedigkien åejvie-ulmiem juktie saemien gïelh evtiedidh: låhkoem gïele-utniejijstie lissiehtidh jïh åtnoem dejstie saemien gïelijste siebriedahkesne lissiehtidh. Daate aktem ektie barkoem kreava. Goerkesem saemien gïelese dåastodh byögkeles Nöörjesne – mejtie lea healsoe-suerkesne, justijse-suerkesne jallh skuvle-suerkesne – sæjhta jiehtedh mijjieh jååhkesjamme sjïdtebe jïh vuajnalgamme goh fïerhte daaroe. Gosse mijjieh goh ellen prååsehkommes dellie daarpesjibie mijjen domtese-gïelesne soptsestidh, saaht gusnie årroeminie.

 

Gaajhkem dam daejrebe. Daelie vihkeles daate daajroe aaj stoerre-siebriedahkese båata. Mijjieh goerkesen bïjre birrebe jienebe-låhkoste, men dellie tjoerebe aaj dejtie goerkesem vedtedh guktie mijjen gïele-aarkebiejjie lea. Joe njoktjen 15.b. mierie nåhka juktie sov govlehtimmie-vaestiedassem sïjse seedtedh reerenassese NOU: 2016: 18 Vaajmoegïelen bïjre. Sïjhtem haestedh privaate almetjh, saemien siebrieh, institusjovnh jïh jieleme-aktöörh - amma gaajhkesh mah saemien gïeli bïjre pryöjjadieh, sijjen mïelem buektedh. Datne, mij lea tjidtjie jallh aehtjie akten saemien maanese, soptsesth reerenassese man åvteste vihkeles dov maana sijjiem åådtje aktene saemien maana-giertesne, jallh man åvteste dov maana byöroe maehtedh digitaale Aph gaavnedh. Gïehtjh raeriestimmide salkehtimmesne jïh tjaelieh mejtie datne leah sïemes dejgujmie. Fïerhte vaestiedasse lea vihkeles! Ussjedh amma; jis ih datne dam soptsesth, gïeh jeatjebh edtjieh dam dov åvteste soptsestidh? Jis saemien siebriedahke ij utnieh daah råajvarimmieh goh daerpies jïh hijven, guktie maehtebe veanhtadidh stoerre-siebriedahke dam meala. Akte akte-raeresne gïele-moenehtse gusnie jeenjesh eah saemien utnieh goh jïjtse gïele, daejnie salkehtimmine juvnehte nöörjen åejvieladtjh vielie goh tjuetie råajvarimmiejgujmie nierhkedh mijjen vaajmoe-gïelide. Daelie tïjje båateme mijjieh ektesne daej raeriestimmiej duekesne tjåadtjobe åvtelen fer seenhte sjædta.

 

Lars Filip Paulsen, saemiedigkieraereste

Bæjhkoehtamme: 10.03.17

 Baakoeh

 reerenasse

 regjering

 goevlelgidh

 bli hørt

 govlehtimmie-mierie

 høringsfrist

 mïerhkelgovvedh

 bli merket, karakterisert

 håvtadihks

 truet

 geahpanidh

 minske, gå ned

 evtiedimmie

 utvikling

 Vaajmoegïele

 hjertespråket

 moenehtse

 utvalg

nammoehtidh

 utnevne

reektehtse

 rapport

juvnehtimmie

 anbefaling

råajvarimmie

 tiltak

ektie

 felles

salkehtimmie

 utredning

ovlæhkoes

 ulykkelige, fortvilte

jeanatjommese

 det meste

doh jeanatjommesh

 de fleste

buajhkoesvoete

 selvfølgelighet

laake-vïedteldihkie

 lovfestet

ovrïektesvoete

 urettferdighet

suerkie

 sektor

Oppgaver

Aktuelt stoff