Fagstoff

Ussjedimmie-boelhke

 

Gosse edtjh åehpiedehtemh jallh håalemh soejkesjidh dellie vihkeles tjïelkestidh mij dov teema, gïeh dov goltelæjjah maam såijhth buektiehtidh.


Golme maadthtsiehkieh

Åvtelen dejnie praktihkeles barkojne aalkah, tjoerh golme aath tjïelkestidh: 

  • Mij dov teema?
  • Gïeh dov goltelæjjah? 
  • Maam sïjhth buektiehtidh dov åehpiedehtieminie?

Jis daejtie tsiehkide veelelaakan voestegh ussjedh, dellie sagke buerebe vuajnah maam edtjh sjïerelaakan krööhkestidh jïh geehtedh. Datne vielie ulmien vööste barkh jïh tïjjem jïh faamoem spåårh.

Dov teema

Datne veele daajrah mij dov laavenjasse? Daajrah man jïjnjh faageles bïevnesh datne tjoerh meatan vaeltedh åehpiedehtiemisnie, jïh mah bielieh teemijste datne tjoerh sjïerelaakan krööhkestidh? Jallh åadtjoeh sisvegem jïjtje veeljedh? Dastegh jueriedisnie, gihtjh lohkehtæjjam guktie gaajhke tjïelke sjædta dutnjien.

Dov goltelæjjah

Akte åehpiedehteme edtja goltelæjjide maam akt vedtedh. Jis edtjh dov laavenjassine lyhkesidh, tjoerh dan åvteste dejtie ”dievviedidh”. Ij lijsh stoerre daajroeh utnedh dastegh dov goltelæjjah eah guarkah man bïjre datne soptsesth. Ussjedh dan åvteste veele dïsse: Man jïjnjem dov goltelæjjah teeman bïjre daejrieh aarebistie? Edtjh maanide, noeride, geerve jallh voeres almetjidie soptsestidh? Maam tjoerh krööhkestidh?

Aajkoe dov åehpiedehtieminie

Maam sïjhth goltelæjjide vedtedh? Sïjhth saakeles bïevnesh buektedh? Edtjh raerieh vedtedh, bïhkedidh jallh sjollehtidh? Bïejh jïjtsadth aktem tjïelke ulmiem dov åehpiedehtiemasse jïh måjhtelh dam abpe tïjjen mearan dejnie barkeminie.