Oppgave

Retorihkeles tjelmieh reklaame-filmide

1. Laavenjasse

Analyseredh filmem

Videove-stuhtje bijjielisnie lea reklaame-filme dan nöörjen sïeltese Gilde. Vuartesjh filmem jïh barkh dan mænngan gyhtjelassigujmie.

  1. Retorihkeles tsiehkie: Gie jeahta maam gïese, gusnie, gåessie, guktie jïh man åvteste?
        Mij filme-sjangeridie daate? 
        Gusnie vuejnebe dagkerh såarhts filmh?
        Mij aajkoe filmine? 
        Mij dorjese man bïjre filme? Mij duakasåvva?
        Mij filmen ulmie-dåehkide? 
        Gaavnh bïevnesh seedtijen bïjre gaske-viermesne.
        Maam sïelte dorje?
        Gusnie höölleste?

  2. Hammoe jïh sisvege filmesne
    Dahkoe filmesne
        Mejnie såarhts byjreskinie dahkoe sjugniehtåvva? 
        Buerkesth åenehkslaakan scenide mah leah meatan vaalteme filmesne.
        Mah vuajnoeh åadtjobe almetjijstie jïh jieliedistie ”Rørosesne”? 
        Maam eah vuesehth, vïenhth? 
        Mah rïektesvoete jallh fiksjovne mijjieh daesnie vuejnebe?
    Soptsestæjjah filmesne 
        Mij lea faage-dïejvese åtnose soptsestæjja-gïeleste aktene filmesne? 
        Gïej soptsestæjja-gïele filmesne?
        Gubpede soptsestæjjah båetieh? Maam smaare-gïelide nuhtjie? 
        Man åvteste raaktan daah almetjh soptsestæjjine veeljeme, vïenhth?

  3. Dorjesen ”persovnelesvoete”
    Mij ”Gilde-image”?
          Mah jïjtsevoeth jïh aarvoeh utnijh edtjieh Gilde-mïerhkese ektiedidh?

  4. Argumentasjovne filmesne: etos, logos jïh patos 
       Mïsse seedtije stööremes leavloem beaja daennie filmesne – sov 
       ussjedammesvoetem (etos) tseegkedh jïh domtesidie appelleradidh (patos),
       jallh bïevnesh aamhtesen bïjre (logos) vedtedh? Tjïelkesth vaestiedassem. 

       Tjïelkesth guktie seedtije daejtie viehkie-dïrregidie nuhtjie juktie
       ussjedammesvoetem tseegkedh, domtesh gåaskodh jïh/jallh bievnedh:
           - veeljeme scenijste jïh byjresistie filmesne
           - soptsestæjja-gïelh
           - lustesvoete
           - musihke
           - dagke aaj jeatjah viehkie-dïrregh

Mïerhkevaaroe-bigkeme

Lohkh mïerhkevaaroe-bigkemen bïjre daesnie

 

Goerehtimmie-teekste

Mïerhkevaaroe-darjojh sijhtieh maaje mijjieh edtjebe vihties positijve jïjtsevoeth sijjen dorjesidie ektiedidh. Maaje akte jïjtsevoete åvtese lutnjesåvva, jïh daate daamtaj dorjesåvva jïh guhkiem.

Jovkemes-produseente Red Bull mij jovkemesem dorje gaarsjelæjjide lea akte hijven vuesiehtimmie: Sïelte lea sponsovre gellie ”mavvas” gaarsjelimmide goh ishockey, amerijhkanen juelkietjengkere jïh baasenjulhtjeme. Dïhte aaj latjkoeh åehpies gaarsjelæjjajgujmie åtna daej gaarsjelimmiej sisnjeli. Naemhtie akte guvvie Red Bulleste sjugniehtåvva goh jovkemes dejtie mavvasommes jïh bööremes gaarsjelæjjide, jïh dellie aaj aelhkie vïenhtedh Red Bull raaktan aaj dïhte ellen bööremes jovkemes. Jïh jis sïjhtebe ånnetji mavvas vååjnedh, maehtebe vuesiehtimmien gaavhtan aktem burhtjem Red Bulline jovkedh- maaje mearan mubpieh maehtieh mijjem vuejnedh.

Byjresen funksjovne reklaamesne

Reklaame-annonsine jïh filmine, byjreske jallh byjrese man sïjse akte vaaroe bïejesåvva, aktem vihkeles funksjovnem åtna. Evergood prïhtjege, vuesiehtimmien gaavhtan, edtja vååjnedh goh ånnetji dovres jïh dan åvteste dle iktesth dam prïhtjegem åehpiedahta ånnetji båeriesligke, joekoen tjaebpies byjreskinie. Mijjieh hov daejrebe dïhte mijjen onn‘ohtje gåetieluhpie ij akten slåahtese jorkesh jalhts mijjieh jïjnjem Evregood-prïhtjegem jovkebe, jïh vaallah mavvas baase-njulhtjih jallh garmeres tjoejije-naestieh sjïdtebe jis Red Bull- jovkemesem jovkebe. Men nov gujht tsevtseme-faamoem åtna gosse numhtie dorje.

Suetie-effekte

Mijjen aajla gidtjh veanhta gosse göökte aath (ovrehte) seamma tïjjen jïh seamma sijjesne sjugniehtuvvieh, dellie tjuara akte logiske ektiedimmie dej gaskem årrodh. Daate fenomeene gohtjesåvva kontiguitet lïerehtimmie-psykologijesne. Maahta baakoem guarkedh jïh jarkoestidh baakoejgujmie ”doehtedimmie, kraannavoete”. Mijjen mïele byjreskijstie mej sïjse akte dorjese bïejesåvva, dorjesasse laaneste. Daate suetie-effekte lea akte vihkeles bielie argumentasjovneste reklaamesne. Argumentasjovne-vuekie lea ovryöktesth dan åvteste lohkije jallh vuartasjæjja dïhte mij ektiedimmiem byjresen jïh vaaroen gaskem dorje, jïjtse åejjesne.

Etos jïh patos

Dïhte mij sæjhta mïerhke-vaaroem sjugniedidh, tjuara seahkarimmiem (etos) tseegkedh jïh aktem domteseligke ektiedimmiem dorjesasse sjugniedidh (patos). Dorjese edtja mijjem jaehkiehtidh buerebe jallh læhkoesåbpoe damtedh. Mijjieh sjïere domtebe gosse aktene Ferrarisnie tjahkasjibie, jalhts dïhte rïektesisnie ij leah mij akt jeatjah goh akte bïjle. Jïh Red Bull gaektsieluhkie prosenth maarhkedeste åtna gaarsjelimmie-jovkemesidie, jalhts doh jeanatjommesh jeatjah jovkemesh daehtie såarhteste sån seamma nåhtoem darjoeh. Men eah leah dagke seamma mavvas. Dïhte ryöktesth argumentasjovne, rïektesvoete, vaenie sijjiem åådtje daajbaaletje reklaamesne. Ij dan åvteste kvaliteete jïh nåhtoe-aarvoe leah ovvihkeles, men dan åvteste dan gellie dorjesh maarhkedesne gååvnesieh guktie kvaliteete oktegh ij leah nuekies goh doekeme-argumeente – jïh dan åvteste mijjieh baajebe utnijh mijjem stuvredh mijjen domtesijstie tjerkebe goh maaje sïjhtebe meatodh.

 

Tjïekh teekstem

 

2. laavenjasse

Analyseredh göökte åenehks reklaame-boelhkh. Tjaangh Lerumen nedte-sæjroej sïjse jïh veeljh göökte åenehks reklaame-boelhkh.

Tjïelkesth

  • dam åenehks soptsesem jallh boelhkem mij soptsesåvva stuhtjesne
  • etos, patos jïh logos: guktie seedtije sov ussjedammesvoetem tseegkie, guktie stuhtjh domtesidie appelleradieh jïh guktie rïektesvoete soptsesåvva
  • guktie stuhtje mïerhke-vaaroem Lerum dåarjede

 

3. laavenjasse

Analyseredh aktem reklaame-filmem.

 

Vuartesjh reklaamefilmem Viaplay – Pulp Fiction går att dansa till jïh analyseredh dam.

 

Tjïelkesth 

  • dam retorihkeles tsiehkiem 
  • sisvegem, dïjrem jïh viehkiedïrrege-åtnoem filmesne 
  • guktie sisvege jïh viehkie-dïrregh seedtijen ussjedammesvoetem (etos) tseegkie, domtesidie vuartasjæjjaj luvnie appelleradieh (patos) jïh bïevnesh vaaroen bïjre vedtieh (logos)