Fagstoff

Mijjen gïelen bïjre

Kaarhth mah saemien gïele-dajvide vuesehte. Guvvie

Daennie teemesne åadtjoeh gïelen bïjre lïeredh. Guktie mijjen gïele bigkeme, jïh guktie maehtebe tjaeledh. Gïele lea vihkeles biehkie mijjen identiteeteste, jïh gosse soptsestibie jïh tjaelebe, mijjieh soptsestibie gie mijjieh libie jïh gustie båetebe. Guktie tjaelebe aaj vihkeles dan åvteste jeatjebh tjuerieh guarkedh maam tjaelebe jïh maam mijjieh sïjhtebe jiehtedh.

 

Åarjel-saemien gïele lea seamma gïele-fuelhkesne guktie noerhte-saemien jïh julev-saemien gïelh. Men gïeli gaskem jïjnjh joekehtsh, guktie maehtebe dejtie sjïere gïeline gåhtjodh. Gïelem maehtebe ovmessie gïeleldh suerkine juekedh goh fonologije, morfologije, syntakse, leksikovne, semantihke jïh prosodije. Dah ovmessie gïeledh suerkieh soptsestieh guktie åarjelsaemien gïele bigkeme. Dovne guktie mijjieh soptsestibie jïh guktie tjaelebe.

Saemien gïele-dajve

Saemiej eatneme Femundeste Nöörjen bielesne jïh Idreste Sveerjen bielesne Kolanjaarken ryöhkoe. Saemiej eatneme daej rïjhki rastah jåhta; Nöörjen, Sveerjen, Såevmien jïh Russlaanten. Dajve lea 1500 km guhkie jïh 3-400 km gamte.

Saemien-gïelen gellie smaareh-tjïerth. Dej gaskem dan jïjnjh joekehtsh guktie maehtebe dejtie sjïere gïeline gåhtjodh. Daajroes saemien-gïele Såevmien – Ugrihken gïele-maadtoste. Dïsse jeatjah gïelh aaj govlesuvvieh - dah leah Luvlie-mearoen låvletje gaedtie-bealam jïh gelline lehkine Russlaantesne. Såevmien-ugriken gïelh jis aaj Ural-gïelen maadtoste. Dan åvteste saemien gïelh sagke jeatjahlaaketje goh Indo-europeji gïelh v.g. daaroen gïelh Nöörjesne jïh Sveerjesne. Ij leah iktegisth gïele-raasth nimhtie vååjneme. Saemien gïelesmaareh-tjïerth noerhte Nöörjen gaedtie-bielien mietie leah baataramme mubpijste gïelesmaareh-tjïertijste. Naakenh dejstie Åarjel-såevmien smaareh-tjïertijste joe gaarvenamme

Gïele-raasth leah seamma goh gåptoej jïh duedtiej raasth, jïh dah rïjhke-raasti dåaresth juhtieh. Eah dejnie lïhkes smaareh-tjïertine dan jïjnjh joekehtsh. Guhkebe sinsitneste båetebe dellie ij leah aelhkie sinsitnien gïelem vielie guarkedh. Eah noerhte-saemieh jïh åarjel-saemieh sinsitnien gïelem guarkah.1 

Vuartesjh filmem:  Et arktisk naturspråk - Det samiske språket  .

Gïeleldh suerkieh

Maehtebe gïelem ovmessie gïeleldh suerkine juekedh goh fonologije, morfologije, syntakse, leksikovne, semantihke jïh prosodije.


Gïeleldh suerkie

 Væhtabïhkedassh

 Fonologije

gïeletjoeje-learoe, guktie vokaalide jïh konsonaantide jiehtebe

 Morfologije

soptseste guktie baakoeh bigkeme, guktie edtjebe baakoeh sojjehtidh jïh guktie maehtebe orre baakoeh seerkedh

 Syntakse

soptseste guktie maehtebe raajesh bigkedh

 Leksikovne

baakoeh gïelesne, baakoe-learoe

 Semantihke

learoe gïelen sisvegen bïjre jïh guktie edtjebe baakoeh, jiehtegh jïh raajesh guarkedh

 Prosodije

guktie edtjebe baakoeh jiehtedh jïh gusnie edtjebe dïedtem bïejedh gosse baakoem jiehtebe

 

Syntakse

Saemien gïelen syntakse soptseste guktie edtjebe raajesh bigkedh. Ovmessie gïelh eah daarpesjh seamma syntaksem utnedh. Baakoeh aktene raajesisnie ovmessie råållah utnieh. Baakoeh mah ovmessie funksjovnh raajesinie utnieh mijjieh raajese-lïhtsine gåhtjobe. Gaajhkh raajesh raajese-lïhtsh utnieh. Raajese-lïhtse maahta soptsestidh mij heannede (verbaale), gie/mij dorje (subjekte), gïem/maam dorje (objeekte) jïh guktie heannadimmie dorjesovveme (adveerbiaale).

Morfologije

Learoe mij soptseste guktie baakoeh bigkeme. Vuesiehtimmien gaavhtan guktie baakoeh sojjehtibie jïh guktie baakoeh seerkebe. Gosse baakoeh sojjehtibie dellie mijjieh baakose minngie-gietjiem lissiehtibie. Vg: bïenje – bïenje + m .Gosse baakoeh seerkebe dellie orre baakoeh maadth-baakoste darjobe. Vg vaedtsedh - vaadtsajidh