Fagstoff

Baakoe-klaassh

Ovemssie nomenh. Guvvie. 

Sojjehtimmie-learoem maehtebe aaj morfologijine gohtjedh. Dellie mijjieh minngie-gietjieh maadth-baakose bïejebe jïh destie naan baakoej tjoejh målsoeh.

 

Sojjehtimmie-learoe

Sojjehtimmie-learoem maehtebe aaj morfologijine gohtjedh. Mijjieh minngie-gietjieh maadth-baakose bïejebe jïh destie naan baakoej tjoejh målsoeh.

Voestegh tjoerebe daejredh mij lea baakoe? Baakoe lea tjoejh mah ektesne bïejebe. Mijjieh maehtebe dejtie tjoejide bokstaavigujmie tjaeledh. Baakoeh mah seammalaakan sojjehtibie  baakoe-klaasside joekehtehtebe. Mijjieh baakojde baakoe-klaasside juekebe daej baakoej sojjehtimmie-hammoej, goerkesen jïh åtnoen mietie raajesinie.

Baakoe-klaassesne baakoeh mah seammalaakan sojjehtibie. Dah baakoe-klaassh leah verbh, substantijvh, pronomenh, taale-baakoeh, adjektijvh, adverbh, adposisjovnh, interjeksjovnh, konjunksjovnh jïh subjunksjovnh.

Gosse baakoem sojjehtibie mijjieh minngie-gietjem baakoe-maadtose bïejebe, vuesiehtimmien gaavhtan gåetie + n = gåetien.

 

Tjoeje-molseme

Åarjel-saemien gïelen lea tjoeje-molseme. Tjoeje-molseme lea gosse baakoej tjoejh, baakoej vokaalh jorkesieh gosse mijjieh baakojde sojjehtibie.Göökte-lïhtsen verbe göökte lïhtsh åtna, gået-ie. Dïhte voestes lïhtse, gået-, jïh dïhte mubpie lïhtse, -ie. Dah tjoejh -åe- jïh -ie- diftonginie gohtjebe. Diftonge göökte ovmessie vokaalh åtna. Jis diftonge mubpie lïhtsesne molsesåvva dellie maahta aaj diftonge baakoen voestes lïhtsesne aaj molsesovvedh, vuesiehtimmien gaavhtan gåetie sjædta gåata+n = gåatan. Diftonge vostes lïhtsesne -åe- daan mubpie vokaale molsesåvva gosse -a- sjædta mubpie lïhtsesne.

Lohkh vielie dej tjoeje-molsemi bïjre grammatihke-gærjesne.