Litterær tekst

Johtelohken bïjre

Tjahke daelvege. Guvvie.

Daam soptsesem gærjeste "Lohkede saemien" veedtjeme maam Knut Bergsland jïh Ella Holm Bull tjaaleme. Jaepien 1993 gærja trygkesovvi.

Johtelohken bïjre

 

Mijjieh limh bijjene Dievie-jaevrien bealesne årroeminie. Gåetieh lin desnie, åemie voehpen jïh vuanoven gåetie, jïh åemie vööhpedimmie Pieren gåetie.

 

Akten tjaktjen, skïeredahken mænngan dellie rååresjibie gukt’ edtjebe die aelkedh tjöönghkedh jïh varke gïjre-geegkese såålhtedh guktie galhkebe. Akten biejjien die Dievie-jaevrien bealese lïerhkelimh, jïh desnie die gïjre-beapmoeh stealladimh. Destie libie galhkeme, dellie aelkebe juhtedh. Geasastehtebe dah råantjoeh jïh numhtie vuelkebe juhtien Lyjmeden jïh Ingjelsvatnen baaktoe Staellien gåajkoe. Staellesne fïjnestimh vahkam.

 

Goh destie edtjebe die jåhtajidh die rååresjibie guktie edtjebe jaksedh Lilljfjellem. Manne jïh maaketje Næjla edtjien dejnie fuelhkine, maanajgujmie jïh gierehtsigujmie våålese Fjeeringese juhtedh. Vööhpedimmie Piere jïh maaketje Bengte edtjigan dejnie låabpoes krievvine vuelkedh. Dunnie Nessan durresne edtjigan mijjem vuertedh die.

 

Ojhte, aereden vuelkebe juhtien. Geasastahteme limh die råantjojde jïh naa jïjnje loeves-råantjoe lij aaj. Jïh nov lij gujht dïhte göökte tsiehkieh, jalts ij lin gujht gieseme-råantjoeh gajhkh dah. Iehkeden tjearan goh libie die baajhteme våålese dan gaertienasse, die råantjojde luejhtebe. Dah barre vuelkieh bæjjese dan beetsetjasse jïh die gåatoeh desnie. Aereden tjearan die viht ryöjredibie jïh viht vuelkebe.

 

Åemie vuanoven lij akte stoerre göölemen-åejjie råantjoe, jïh geeles. Men vaepiedodtje guktie båånhtseri. Dearkoe råantjoe, dïhte maa låavta. Manne lim ojhte åadtjestamme dam råantjoem. Men goh die damti dabranamme, dellie mannem låavta, goeljesti, jïh manne treavkaj nelnie jïh voesse rudtjesne. Jïh dïhte jïenehke gujht vöölki. Maaketje Næjlese gæljohtem edtja dïhte noelestidh varke soehpenjem jïh båetedh mannem viehkiehtidh. Dïhte ojhte båata jïh åadtjeste dam råantjoem. Goh die dïhte råantjoe damta satne dabranasteme, mubpelen die maaketje Næjlam jis låavta. Jïh numhtie die gællasjien fïere guhtene haeresne jïh steerien. Maaketje Næjla aaj treavkajgujmie jïh voesse rudtjesne. Jïh gihtjh, man guhkiem månnoeh numhtie.

 

Minngemes die tjuerien juelkijste treavkah noeledh jïh nierhkedh dan råantjose. Ojhte, minngemes gujht buektiehtimen sleegkedh dam råantjoem jïh aaj baagkoehtidh.

 

Manne edtjim die dïhte dejnie bealloehkinie. Maaketje Næjla gujht treavkah joksede jïh voessem rudtjese viht edtja aaj otnelidh dam råantjoem goske manne leam aaj treavkah joksedamme.

 

Guhkies lij njoeje. Nåå, dïhte jïenehke lij gujht die dagkoe vualkeme. Gosse edtjimen die tjoejkijidh, die dïhte råantjoe tjuedtjele jïh gahpeste bæjjese, jïh die vualka vuhtsen våålese dam njoejem. Die govlem maaketje Næjla gylje:«Luejhtieh maa, luejhtieh maa!» Nåå, manne jis ussjedim: «Im gujht manne luejhtieh mearan treavkaj nelnie tjåadtjoem.» Jïh numhtie goetsehtem dam råantjoem, die minngesne dom jïenehkem.

 

Dom jïenehkem jakseme lim, die tjoerim baaltestidh aellies goh vuelkieh dam båastoeh loedtem bååstede. Jïh numhtie die bæjjese dam råhtoem. Bïlleminie lim guktie sån sjædta jis amma dïhte råantjoe viht mannem låavta.

 

Hijven-laakan gåaradi. Bradtjeminie barre öövre jïh bïevestahkh njaamedeminie. Jïh die bæjjese dam Aajmehtaeliem, jïh don loedten nille. Daelie gujht die åadtjoejim luejhtedh dam die råantjoem, jïh dïhte gujht die loeves vöölki dan loedte-raejkien.

 

Dellie iehkeds-biejjien die jeksien maaketje Bengtem jïh vööhpedimmie Pierem dennie Nessan durresne. Nåå, dan jïjjen gujht die barre goese- maadtegisnie ohtje dålletjem beejimh, svarkeldahketjem jïh prïhtjegem voessjimh jïh kråavhkasjibie desnie goske aerede sjïdti.

 

Minngeben aereden die tjöönghkebe dam krievviem jïh die vuejiehtibie. Vuejiehtibie våålese, båetebe dan die Mohkelohke-jaevrien gåajkoe. Desnie joekoen, oktegs gaertene bijjene Mohkelohke-jaevrien bealesne. Iehkeds- biejjien tjearan båetebe, johken sontere aerebe eannan Råaseden-vaeriem bæjjese. Desnie dïhte laedtie luajhteme dam daammem dan iehkeden. Dïhte johke öövre dïeves tjaetseste, guktie idtji gåaredh dam krievviem stoenehtidh dan johkese.

 

Nåå gie edtja die dïhte tjoejkedh bæjjese dan gaertienasse jïh dam laedtiem birredh edtja steegkedh dam daammem dan jïjjese. Jïh die maaketje Næjla dïhte die dahkoe die vöölki tjoejken. Mijjieh mah beetsimh, mijjieh die dam krievviem gïehtelidh norhkehtidh dam johke-bealam dam jïjjem.

 

Man guhkiem die maaketje Næjla viht båata bååstede. Vuertieminie libie, geehteminie aaj dam johkem, mejtie ij annje aelkieh råanjedh guktie rastah baahtsebe.

 

Nåå dïhte laedtie ojhte dam daammem steegki gosse govli guktie limh mijjieh. Ånnetji doekoe die johke ojhte råanji guktie baahtsimh rastah. Nåå, gie edtja die dïhte dejnie bealloehkinie. Ae, die manne dïhte tjoerim Nåå, ij lij gujht dïhte mij. Åehpies gaaloe, gaalehtjamme dagkoe gellien aejkien. Nåå, manne gujht gaalam rastah dejnie bealloehkinie, jïh dïhte krievvie tjaebpieslaakan dan johkese gaerkehte, minngesne båata, jïh dejtie vuejiehtæjjide aaj hijven gaeledh. Lïjhke gujht lovvebe jïh gaamegh dïevin tjaetseste jïh die tjåetskeme. Numhtie gujht barre joksedidh treavkide jïh nierhkedh viht vuejiehtidh dam krievviem bæjjese dan Råaseden-vaaran.

 

Bijjene Råaseden-vaeresne dellie jaevrie desnie. Die dïsse narhkelibie edtja desnie lovvedidh. Nåå, dïhte vuejiehtimmie krievvie idtji gujht dïhte ov sïjhth lovvedidh dallah. Dejnie gujht gïehtelibie naa guhkiem. Man aaj guhkiem die gujht tjoeri lovvedidh. Dennie gaskesne edtjebe die dålletjem bïejedh jïh ohtje prïhtjem voessjelidh. Gaamegh noelebe jïh suejnieh buhtjiedibie. Jïh die desnie lïegkedibie. Prïhtjegem jovkeme libie, die nahkestibie. Man guhkiem libie åareme, die im manne daejrieh. Die akte fehkehte jïh gåvla guktie dïhte bovtse råavegåata, jïh bealloeh. Velkiehtamme lij våålese dam råhtoem. Nåå, dïhte guhte varkemes feerti, lovve suejnide gaamegi sïjse rijtedh, voessem rudtjese jïh varke tjoejkijidh. Jïh die hatskoehtidh edtja marngedh viht dan Råaseden-vaaran. Bïenjide provhkimh barre ektede. Dellie lin gujht vuejiehtæjja bïenjh guktie idtjin gujht dah spåårh jïjtjemse. Nåå, dan Råaseden-vaaran gujht viht buektiehtimh jïh die våålese dam tjaangeldahkem. Die maa dah mijjen bïenjh aaj aelkieminie njoejjegåetedh. Idtjin maa vielie sïjhth gænnah.

 

Nåå jaksebe gujht Bjørgan pluavan. Åemie vuanoven lij akte båeries råaksoe, die barre dïhte dïhte håhta. Doh jeatjh bïenjh goh slåaveldh, idtjin annje vielie huhtieh gænnah.

 

Dïhte lij aejlegs biejjie. Die gujht die tjoerebe huhtedh jïjtje, vuejiehtidh jïh huhtedh jïh goejhkesjidh barre ektede. Lahkoe numhtie gïehtelibie goske Heajjoem jaksebe. Jïh goh die dan Heajjose båateme libie, mijjieh öövre syjleme gaajhkesh dovnesh. Åå geerjene, desnie lin die tjåanghkenamme jïjnjh noerh. Die maa dah dam bovtsem veeltin jïh bæjjese dan Aejrien-vaaran tseegkin. Nåå mijjieh gujht geerjene ihke gåatan die, beapmoeh åadtjodh. Im manne daejrieh, byöpmedamme limh gujht jïh veeledamme jïh die nahkestimh gaarvoejgujmie.