Fagstoff

Epihke

Njieljie åårdæjjah maam måaladamme. Guvvie. 

Almetjh leah iktegisth soptsestamme. Naan aejkien leah saatnan såårneme jïh naan aejkien dah vaajestamme. Saemiej jïjnjh soptsesh mejtie aejkien mietie leah soptsestamme boelveste boelvese. Gosse soptsesem gaavnehti mij raakte saatnan dellie lea tjiehpies-lidteratuvre.

Tjiehpies-lidteratuvre lea tjaalege man sisvege lea såårneme jallh vaajestamme. Mijjieh maehtebe tjiehpies-lidteratuvren tjaalegh fiksjovne-tjaaleginie gohtjedh. Baakoe fiksjovne latijnen gïeleste “fictio” båata, mij lea soptsestidh, gaavnehtidh jallh saarnodh maam akt mij raakte saatnan. Tjiehpies-lidteratuvren tjaalegh maam akt ov-ryöktesth saarnoeh saetniesvoeten bïjre. Gosse lohkije maam akt låhka mij hæhtadamme, dellie dïhte maahta maam akt lïeredh dan veartenen bïjre gusnie dïhte jïjtje jeala.

Mijjieh maehtebe tjiehpies-lidteratuvrem golme åejvie-sjangeridie juekedh: lyrihke, epihke jïh draama/dramatihke. Dah eelkin tjaalegidie juekedh hammoej mietie antihke-aejkesne. Lyrihke vierse-boelhkh åtna, epihke lea soptsese, jïh dramatihke replihkh jïh scene-buerkiestimmieh åtna.

Jiehtege tjiehpies-lidteratuvre lea Frankrïjhken gïeleste lööneme, gusnie "belles-lettres" lea dïhte tjiehpies-lidteratuvre, dïhte sæjhta jiehtedh lidteratuvren ulmie lea lohkijasse estetihken dååjresem vedtedh.

 

Baakoeh

 ov-ryöktesth

 indirekte

 saetniesvoete

 virkelighet 

 scene-buerkiestimmie

 scenebeskrivelse