Litterær tekst

Goltelidh jïh soptsestidh

Nïejte jïh baernie. Guvvie.

Dïhte dan vihkeles mijjieh eensilaakan goltelibie jïh soptsestibie gosse mubpiej almetjigujmie soptsestallebe ovmessie tsiehkine. Mijjieh njaalmeldh gïelem ovmessie tsiehkine nuhtjebe. Mijjieh ovmessie almetjigujmie fïerhten biejjien soptsestallebe jïh gïelem jarkelibie tsiehkien mietie.

Goltelidh

Vihkeles eensilaakan goltelibie maam mubpieh almetjh jiehtieh. Datne tjoerh eejnegen vuarjasjidh maam mubpieh jiehtieh, jïh dovne guktie  dam jiehtieh. Magkerh baakoeh nuhtjieh? Edtjh datne vaestiedidh, dejgujmie digkiedidh, jallh ajve vuarjasjidh maam jiehtieh? Jallh kaanne vaajestieh? Mejtie gaajhkem guarkah, kaanne ammes jallh geerve baakoeh nuhtjieh juktie ollh guarkah? Faahketji tjoerh njaalmeldh mubpiejgujmie laavenjostedh jïh dov åssjalommesh dejtie buektedh. Guktie dellie gïelem nuhtjh?

Daanhtsoeminie. Guvvie.  

Soptsestidh

Mijjieh njaalmeldh gïelem ovmessie tsiehkine nuhtjebe. Gåessie edtjebe voelpigujmie jallh fuelhkine joekehtslaakan soptsestidh, tjåanghkosne jallh Saemiedigkesne håalodh, maam joem åehpiedehtedh j.n.v. Faahketji tjoerebe mubpiejgujmie njaalmeldh laavenjostedh jïh dellie vihkeles sinsitniem guarkadidh. Sïjhtebe daajroem, åssjaldahkh jïh åssjalommesh tjïelkelaakan mubpide buektedh dellie tjoerebe jeereldihkie baakoejgujmie ovmessie tsiehkine nuhtjedh. Byjjes digkiedimmie sjïere hammosne. Baakoe-stuvrije digkiedimmiem stuvrie jïh jeahta gïen våaroe soptsestidh jïh gåessie åådtje soptsestidh. Jis baakoem sïjhth, tjoerh gïetem lutnjedh jïh dellie baakoe-stuvrije dov nommem læstose tjaala. Jis sïjhth maam akt tjïelkesidh, dellie göökte soermh lutnjedh. Dellie vuesehth replihkem sïjhth jïh dellie åadtjoeh åenehkslaakan dam tjïelkesidh jallh lahtestidh.

Digkiedidh

Jis galkh digkiedidh dellie naan raerieh: Datne byörh åenehks- jïh tjïelkelaakan soptsestidh. Byörh ryöjredidh guktie dov vuajnoeh leah daajroen/faktan våaroemisnie. Edtjh eensi jïh tjïelkelaakan digkiedidh. Datne tjoerh buerkiestidh man gaavhtan datne naemhtie ussjedh.

Golme gyhtjelassh vihkeles: Maam edtjh soptsestidh? Guktie sïjhth dam jiehtedh? Jïh man gaavhtan dov vuajnoeh vihkeles?

- Maam sïjhth soptsestidh, daajroen våaroemisnie.

- Man gaavhtan/mannasinie datne naemhtie ussjedh, dïhte dov vierhtiej våaroemisnie.

- Guktie sïjhth dam jiehtedh? Dïhte håalometeknihken våaroemisnie.

Govlesadteme-tsiehkieh

Akte govlesadteme-tsiehkie gosse bïevnese-straejmie ajve akten otnjegasse jåhta jïh dåastoje ij maehtieh vaestiedidh. Dagkerh vuekieh leah: byjjes tjaalegh, lohkemeprievieh jallh artihkelh. Mubpie govlesadteme-tsiehkie gåessie maehtebe sinsitniem vaestiedidh, sinsitnine digkiedidh jallh gihtjedidh. Dagkarinie tsiehkine maehtebe goerehtidh, bïhkedidh jïh soptsestidh mubpien almetjen reaksjovni mietie. Gåalmeden govlesadteme-tsiehkie gosse seedtije gellie lohkijidie, goltelæjjide jallh vuartasjæjjide soptseste jallh tjaala. Dagkerh medijumh leah: gærjah, plaerieh, radijove jallh TV:e, dellie dam gåhtjobe veljies-govlesadteminie.

Baakoeh

 bïevnese-straejmie

 nyhetsstrøm

 veljies-govlesadteme

 massekommunikasjon