Litterær tekst

Påaste-kåarhteste Snap-bïevnesasse

Per Larsson Axmann. Guvvie  Gaajhkh sjangerh jarkesieh. 50 jaepiej raajeste dellie sïejhme mijjieh telegraafen tjïrrh heelsegh seedtimh gosse hïeje jallh skylleme. Aaj sïejhme dellie påaste-kåarhtem jallh prieviem seedtedh.

Ibie vielie telegraafem utnieh. Jïh daelie ibie mahte vielie påaste-kåarhth seedth gænnah. Daelie telefovnem nuhtjebe jïh bïevnesh seedtebe. Ibie vielie mahte prieviem tjaelieh, men e-påastem. Mijjieh annje sjangerh goh læhkoestimmiem, eejehtalleme-heelsegem jïh persovneles prieviem  nuhtjebe, men ajve orre medijumh nuhtjebe gosse edtjebe maam akt seedtedh. Jïh lissine mijjieh tjaelebe guktie medijumese sjeahta.

Paehpieristie gaske-vearman

Lohkeme-prievie aaj akte sjangere mij vuesehte guktie sjangere jarkese. Ibie mahte vielie daam sjangere-nommem nuhtjh, men daelie sjangere-nommh nuhtjebe guktie digkiedimmie-lahtese jïh digkiedimmie-artihkele. Dah orre nommh vuesiehtieh lohkije daelie sagke eadtjoehkåbpoe tjaeleme-råållam åtna goh aarebi.

Orre medijumh mijjem böörieh meatan årrodh

Daelie sïejhme gaajhkh medijumh mijjem böörieh maam akt darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan maehtebe raadijovasse ringkedh jïh meatan årrodh aktene programmesne. Gosse tv:sne digkiedimmie-programme dellie maehtebe SMS-bïevnesh dïsse seedtedh. Mijjieh maehtebe aaj tjaeledh jïh lahtestidh bloggine, nedte-soptsestimmine jïh nedte-sæjrojne goh Wikipedia.

Guvvie. Jijtsistie.   Orre medijumh orre funksjovnh vaeltieh

Daelie mijjieh orre medijumh joekehtslaakan nuhtjebe goh aarebi. Aalkovisnie mijjieh barre persovneles SMS-bïevnesh mubpide seedtimh tjædtjan, aahtjan, voelpide, jnv. Daelie orre sjangerh sïejhme sjïdteme. Mijjieh maehtebe tjåanghkoe-bööredimmieh gaske-viermesne seedtedh. SMS-bïevnesem påaste-paahken bïjre åadtjobe jïh gosse edtjebe baenie-dåakteren gåajkoe dellie SMS-bïevnesem baenie-dåaktaristie åadtjobe. Mijjieh maehtebe bïevnesigujmie steemmadidh jïh aaj telefovnine beetnegh seedtedh. Daelie sïejhme sjïdteme Snap-bïevnesem seedtedh, jïjtsistie.

Orre teknologije orre nuepieh vadta

Orre teknologije mijjem viehkehte orre govlesadteme-vuekieh evtiedidh. Mijjieh aajhtsebe ibie gaajhkh sjangerh vielie nuhtjh, men orre sjangerh båetieh. Mænngan aajhtsebe magkerh sjangerh daarpesjibie, magkerh sjangerh maehtebe nuhtjedh jïh magkerh sjangerh ibie vielie daarpesjh.