Litterær tekst

Mij akte sjangere?

Baakoeh sjangeri bïjre. Guvvie. 

Baakoe sjangere båata dehtie latijnen baakoste “genus” mij seamma goh fuelhkie jallh såarhte. Tjaalege-såarhth mah mahte seammalaakan, leah seamma fuelhkesne.

Vuesiehtimmien gaavhtan heamture jïh vaajese leah seamma fuelhkesne, mearan kåserije ij seamma fuelhkesne. Tjaalegh mah seamma fuelhkesne seamma væhtah utnieh. Heamture jeatjah væhtah åtna goh artihkele. Men akte draama-filme lea mahte seamma mij dokumentaare-filme. Romaane jïh novelle leah aaj mahte seammalaakan.

Mijjieh jiehtegem “sjangere” nuhtjebe gosse edtjebe njaalmeldh jïh tjaaleldh tjaalegh juekedh. Daesnie naan vuesiehtimmieh: 
  • Njaalmeldh sjangere
    håaleme, gihtjedimmie, salme, rohkelimmie
  • Filme-sjangere
    maana-filme, draama-filme, dokumentaare-filme
  • Musihke-sjangere
    vuelie, joejkeme, pop-musihke, rock-musihke

Guvvie. Jojkeminie  Vuelie joekoen båeries njaalmeldh sjangere, saemieh hov iktegisth joejkeme.

Man gellie sjangerh gååvnesieh?

Ibie dïsse maehtieh vaestiedidh. Gosse edtjebe aktem tjaalegem buerkiestidh mennie sjangerisnie, dellie mijjieh maehtebe tjaalegen væhtah goerehtidh guktie:

  • Sisvege
    gieriesvoete-soptsese, bïjle-saernie
  • Hammoe
    dialååge, byjjes prievie, dikte
  • Aajkoe
    bööredimmie, gijhteme-prievie, learoe-gærja
  • Seedtije
    lohkeme-lahtese, learohke-tjaalege
  • Dåastoje
    maana-gærja, noerebaelien-filme
  • Medijume
    raadijove-teatere, telefovne-soptsestimmie, chatte
  • Tsiehkie
    skylleme-håaleme, barkoe-gihtjedimmie

Akte tjaalege – maahta gellie sjangeridie sjïehtedh

Mijjieh maehtebe aktem tjaalegem joekehts-laakan buerkiestidh. Tjaelije Ellen Márjá Vars romaanem "Kátjá" tjaaleme. Mijjieh maehtebe daam gærjam gåhtjodh dovne noere-baelien romaanine jïh byjjenimmie-romaanine. Noere-baelien romaane soptseste gïese gærja sjeahta, jïh byjjenimmie-romaane gærjan sisvegem buerkeste. Sjangere-nommh mejtie mijjieh veeljebe iktegisth vuesiehtieh dïsse mïsse sïjhtebe vuesiehtidh.

Jis sjangerenomme fååtese dellie ij leah aelhkie daejredh mennie sjangerisnie tjaalege jallh laavlome. Goltelh vuesiehtimmiem. Mennie sjangerisnie lea, musihke? vuelie? laavlome? Jallh gellie sjangeridie sjeahta?