Litterær tekst

Staaloe jïh åerpienadtjh

Orange bær. Foto.

Daate soptsese lea gærjeste "Aarporten jïh Åarjel-smaaregen soptsesh" mij jaepien 1996 trygkesovvi. Just Knud Qvigstad lea gærjam tjaaleme jïh Lajla Mattsson Magga lea gærjam daaletje tjaeleme-vuekien mietie tjaaleme. Gærjesne heamturh, soptsesh jïh vaajesh gååvesieh.

Staaloe jïh åerpienadtjh

 

Ikth lin dej beeli vïjhtesh åerpienadtjh, golme lin nïejth jïh göökte baernieh. Baernieh ligan båarasommes. Akte lij dejstie nïejtijste barre onne ångkenadtje. Geerve lin gaajhkh doh jeatjegh. Dïhte båarasommes lij gujht ov goh jeatjah aehtjie, dïhte unnemes nïejtetje gujht gåhtjoeji dam sov båarasommes vïellem barre aehtjine.

 

Dellie akten aejkien jeahta dïhte: "Mijjieh edtjebe gajhkh vaadtsajidh, månnoeh gööktesh edtjien mïnnedh viermieh doeredh, dijjieh nïejth galkede laadtegh tjöönghkedh laadth-bïekerisnie. Geajnoe lea gujht dagkoe: dle gujht aktesne edtjebe vaedtsedh laadth-bïekeren gåajkoe." Dellie jeahta dïhte båarasommes: "Im manne daejrieh, mejtie edtjebe njoele-voessem meatan vaeltedh." Dohte mubpie vïelle svååroe: "Nov gujhth vaeltien meatan" Dellie vaadtsajin gaajhkh dovnh.

 

Goh laadth-bïekeren gåajkoe böötin, dle gujht dah nïejth beetsin laadtegh tjöönghkedh. Doh vïelleh vaadtsajigan, jaevrien gåajkoe. Dellie jeehtigan dejtie nïejtide: "Årroejidie gujht daesnie, goske månnoeh båetien! Dïhte jaevrie gujht vååjnoes dehtie laadth-bïekeristie." Dle vaadtsajigan dah baernieh. Dle dohte båarasommes jeahta don måbpan: "Bööremes dam njoele-voessem laehpien, manne edtjem tsaekedh roehtsen nualan." Goh ligan dam dorjeme, dle vaadtsajigan.

 

Doh nïejth lin muerjieh tjöönghkeminie. Dle vuejnieh, vïnhtse båata. Dle dohte unnemes nïejte gylje duejtie mubpide åerpienidie: "Dellie aehtjie båata dïeve vïnhtsine guelijste." Dle vuartasjægan doh mubpieh göökte nïejth, dle dah jiehtiejægan: "Ij leah gujht dohte aehtjie." Dle bööti gietskiebasse dïhte vïnhtse jïh sïelke gaadtan. Dle bööti akte almetje dehtie vïnhtseste. Dle vööjnin, ahte lea Staaloe; dellie maaje pryövedin, edtjin baataridh. Men dïhte nööremes åabpa lij dan suejmies vaarredh, idtjin gujht dam maehtieh laehpedh. Dle Staaloe jaksi jïh jeahta: "Manne leam dijjen vïelleh gueliejaevrieh gåajkoe saahteme." Men dam gujht barre Staaloe slaarvesti. Dle Staaloe jeehti dejtie nïejtide: "Dijjieh galkede dåeriedidh mov hïejmese." Idtjin gujht dah nïejth doesth gïrredh Staalojne jïh jeehtin: "Tjoeveribie mih dåeriedidh."

 

Staaloe aavone sjïdti, juktie jïjtjh sijhtieh vaedtsedh. "Dle manne slyöhpem guedtedh. Jis eah lin sïjhteme vaedtsedh, dle tjoeveramme lim guedtedh." Dellie Staaloe jeahta: "Mijjieh edtjebe vaedtsiestidh onne vielie stuhtjetjem, dle edtjebe lïegkedidh. Dle edtjebe dållem bïejedh, dle edtjem manne beapmojste vedtedh dijjide."

 

Goh böötin dan sæjjan gusnie Staaloe sïjhti lïegkedidh, dle dållem bïejin. Staaloe beapmojste vedti dejtie nïejtide. Doh båarasommes nïejth idtjin dåhkesjh byöpmedalledh; barre småahte haarmedellieh jïh ussjedieh: "Die gujht Staaloe mijjem bårrele, gosse mijjieh Staaloen hïejmese båetebe."

 

Dellie gujht hinnijigan dej nïejti vïelleh jaevreste båetedh. Guelieh ligan åådtjeme. Goh bååstide veedtsigan guelie-maajsoejgujmie, dle idtjigan njoele-voessem dåhkesjh guedtedh, dam leehpigan, gosse ligan bïejeme. Goh böötigan dan laadth-bïekeren gåajkoe, dle idtjigan vuejnieh dejtie sotnen åabpide: dle aerviedigan: "Die lea gujht Staaloe vaaradamme/vearadamme rööveme dejtie monnen åabpide. Luejhtien guelie-maajsojde daase. Vaarreh datne njoele-voessen mietie!" Dïhte båarasommes vïelle jeahta don måbpan. "Manne edtjem vaedtsedh bïjre jarkan jïh vuartasjidh, mah im loedtem vuejnieh, gåabpelen leah vualkeme. Gosse leam manne vuartasjamme, die gujht båatam daaj monnen maajsoej gåajkoe. Vaarreh datne varki!" Dle dïhte feeri.

 

Dle vaarredi dohte båarasommes vïelle jïh vuartasji, dle vööjni loedtem, gogkoe lin vualkeme. Dle veedtsi bååstide maajsoej gåajkoe, jïh vöörti goske vïellebe bööti njoele-voessine. Dle jeahta: "Daelie edtjien barre varki mïnngesne vaarredh dan loedten mietie; manne leam loedtem vuajneme." Dle vaarregöötigan. Dle böötigan akten deavan nïlle, dle vuajnajigan dejtie sotnen åabpide, jïh akte Staaloe lij aaj aktene. "Månnoeh tjoeverien gervedh bïjre jarkan, guktie ij galkh Staaloe monnem vueptiestidh." Dle ojhte gervigan, dle böötigan akten gåangkoeh såekien bealese. Dle dohte båarasåbpoe vïelle jeahta: "Dellie lean våatjoes-mïeresne. Akte lea barre daesie Staalosne: dïhte daesie lea tjelmie, juktie Staaloe lea gåårveldahkesne ruevtiejgujmie bïjre jarkan." Nuerebe vïelle jeahta: "Manne sïjhtem vuetjedh." "Jaa, jis barre datne dievvedh. Jis ih dievvedh, dle manne datnem vuatjam," dïhte båarasommes vïelle jeehti. Dle galki vuetjedh, dle jeahta: "Baajeh annje ånnetji! Mov gïeth barre skielpesth." Dle vuartasjægan dej sotnen åabpaj jïh Staaloen gåajkoe. Dle vuejniejægan Staaloen gåmma lea aaj båateme. Staaloen gåmma gohtjesåvva Rovhtege. Dle dïhte nööremes vïelle leekede jïh sikti njoeline Staaloen tjalman jïh dievviedi tjelmien gaskije(gaskese).

 

Staaloe eelki hojhkesjidh jïh jeahta: "Im gujht manne ov dallah jaemieh, juktie mov lea hïegke luvliegisnie." Dohte lij jis nööremes nïejte Rovhtegen tjelmieh gaavneme jïh bïejeme dållese jïh jeahta: "Dålle, vuejnieh vöörhkelh jïh båeltelh daejtie tjelmide! Datne leah stoerre veaksehke!" Dam gujht barre dïhte nïejte soejmetji jeehti dållese. Dålle ojhte båeltieli Rovhtegen tjelmieh. Rovhtege govli, sov geelle eelki hojhkesjidh; dle varki galki maaje tjelmide vaeltedh dehtie sov vuarhkeste, men idtji annje gaavneh gænnah. Staaloe gujht jeemi. Doh vïelleh vöötjigan mubpiem njoelem Rovhtegen tjelmie-raajkan. Dïhte hojhkesjegööti barre ïpmerijhken. Dle dah vïelleh vaarrestigan dahkoe. Goh dan vïelli åerpenh dam vööjnin, dle aavone sjïdtin: "Dastegh dam, Staaloe jïh Rovhtege dan praaretji jaememem öödtjigan(åadtjoejigan), juktie dåtnoeh lidien njoeligujmie vuatjeme." Dellie tååhkijin(gihtjin) dah åerpenh dejtie sijjen vïellide. Dle vaadtsajin hïejmese dah nïejth. Dah jis baernieh vöölkigan guelie-maajsoej mietie, mejtie ligan laahpeme. Dellie dah aaj hïejmese vaadtsajigan.1


Forfatter: Just Knud Qvigstad
Opphavsmann: Fylkesbiblioteket i Nord-Trøndelag fylkeskommune
 

 

Oppgaver