Litterær tekst

Tjïjhtjede aehtjie gåetesne

kollasj med mange ulike eventyrmotiv  Åsta Vangberg heamturem "Tjïjhtjede aehtjie gåetesne" jarkoestamme. Heamture gærjeste "Nieljie åålmeg-heamturh" veedtjeme. Datne maahtah dovne heamturem lohkedh jïh aaj vuejnedh guktie maahtah heamturen væhtah gaavnedh.

 

Tjïjhtjede aehtjie gåetesne

Fealadæjja-ålma lea vaedtsieminie sijjeste sæjjan. Akten aejkien tjaebpies voenese båata. Dellie vuajnije joekoen tjaebpies gåetiem, eevre goh slåahte.

 

“Daesnie edtja njaelkie sjïdtedh lïegkedidh”, ålma ussjede. Fievsien baalte båeries ålma tjåadtjoeminie moerh låadtoeminie.

 

“Buerie iehkede”, fealadæjja jeahta, “govlh ennje, manne leam gåhkese fealadamme jïh dovne nealkoes jïh nahkeren. Dov lea gåetie-luhpie munnjien?”

 

 

Lohkh vielie

“Njaa”, ålma jeahta, “im leah manne dïhte daesnie reereminie, vaedtsieh tjöövkese jïh gihtjh mov aehtjiem”.

 

Fealadæjja båata tjöövkese gusnie båeries ålma aernien baalte tjåadtjoeminie dållese båssoeminie.

 

“Buerie iehkede aehtjie”, fealadæjja jeahta. “Manne leam dov baernine soptsestamme jïh dïhte raeriesti datnine aaj soptsestidh. Manne leam gåhkese fealadamme jïh nimhtie dovne nealkoes jïh nahkeren. Dov lea gåetie-luhpie munnjien?”

 

“Njaa, men im leah manne dïhte aehtjie daennie gåetesne. Vaedtsieh mov aehtjine soptsesth gie lea ståaposne buertie-bealesne tjahkan”.

 

Fealadæjja ojhte ståapose vaadtsa jïh vuajna dam gie buertie-bealesne tjahkan. Dïhte sagke båarasåbpoe dejstie jeatjabijstie, tjahkan gærjesne lohkeminie.

 

“Buerie iehkede aehtjie”, fealadæjja jeahta. “Manne leam dov baernine jïh aajjuvinie soptsestamme. Manne leam gåhkese fealadamme jïh nimhtie dovne nealkoes jïh nahkeren. Dov lea gåetie-luhpie munnjien?”

 

“Njaa, im hov leah manne dïhte daesnie reereminie. Tjoeverh mov aehtjine soptsestidh guhte lea dunnie bïenghkesne tjahkan”.

 

Fealadæjja åejjiem firrie jïh bïenghken gåajkoe vaadtsa. Båeries-aehtjie bïenghkesne bæjhpam tsïhkijehtieminie, men dan svalkoeh guktie ij mahte buektehth gænnah.

 

“Buerie iehkede aehtjie”, fealadæjja vihth. “Manne leam dov baernine, dov aajjuvinie, dov aajjuven baernine soptsestamme. Dov lea gåetie-luhpie munnjien?”

 

“Im leah manne dïhte aehtjie daennie gåetesne”, krukngie jeahta. Gihtjh mov aehtjiem dunnie seangkosne.” Fealadæjja seangkoen gåajkoe vaadtsa jïh desnie vuajna dagkeres onne ålmam gïen barre stoerre tjelmieh.

 

“Buerie iehkede, aehtjie, mejtie dov gåetie-luhpie munnjien?” fealadæjja vihth.

 

“Im manne daejrieh, gihtjh mov aehtjiem dunnie gïerhkemisnie”, båeries-skodtje jeahta.

 

Fealadæjja ojhte vaadtsa gïerhkemen gåajkoe jïh desnie slïedtje-ålmam vuajna.

 

“Buerie iehkede, aehtjie, dov lea gåetie-luhpie munnjien?” fealadæjja gihtjie. Båeries-skodtje ij mahte maam buektehth jiehtedh gænnah. Minngemes buektehte bïeljelidh altese aehtjine soptsestidh gie dunnie vïedtjesne kåarjesne gæhtsan.

 

Fealadæjja vïedtjese guavla jïh ojhte joekoen onne almam vuajnije.  Tjarki tjåårve: “Buerie iehkede, aehtjie, dov lea gåetie-luhpie munnjien?” Jællan seakoes gïele kåarjeste govloe: “Jaavoe, mov maanetje”.

 

 

Faahketji buertie gåatan båata gusnie ålvas jïjnjh njaelkies beapmoeh. Goh byöpmedamme jïh jovkeme, dellie buerie seangkoe aaj båata mesnie fealadæjja maahta åeredh. Fealadæjja dan geerjene juhkoe dam gåetien rïektes aehtjiem lea gaavneme.

 

Tjïekh

 

 

 

Mah heamturen væhtah daennie tjaalegisnie?