Litterær tekst

Saemie saajvi luvnie

Aaltoem buhtjeminie giedtesne. Guvvie. Daate soptsese lea gærjeste "Aarporten jïh åarjel-smaaregen soptsesh" maam Just Knut Qvigstad tjaaleme. Lajla Mattsson Magga lea gærjam daaletje tjaeleme-vuekien mietie tjaaleme.

Saemie saajvi luvnie

Akte saemie dej beeli gujht utni vihties sijjieh, gusnie provhki daelvegi jïh giesiej (giesegi) årrodh. Dle akten gïjren dïhte saemie bööti juhtien dejnie sov jealojne debpede gusnie lij daelviem orreme. Dle juhti dahkoe gusnie giesegi provhkin årrodh. Dennie sijjesne dïhte saemie aktem stoerre giedtiem utni. Dle gujht dah saemieh provhkin våaroej ryöjnesjidh. Akten aereden goh lin bovtside bohtjehtjamme, dle gujht dïhte reajnoe-maennie lööjhti dejtie bovtside giedtien sistie jïh vuejiehti skåakese.

 

Dah jienebh almetjh vaadtsajin gåatan; dle beetsi barre dïhte akte saemie dan bovtse-giedtien sïjse. Dïhte saemie veedtsi dan giedtien sisnie, dle vööjni, akte plaavegåarvoe-almetje bööti dan sov mööhte (vööste). Goh gaavnesjigan, dle healsoehti dïhte saajve dan saaman jïh gihtji: "Manne leam mïnnijamme, edtjem datnem bööredh guessine mijjese. Ih sïjhth mannem dåeriedidh?" "Im manne sïjhth," dïhte saemie svååri. "Ih goh galkh naaken vaahrese båetedh, manne edtjem dåeriedidh datnem diekie bååstide, njöömesth dan mov rudtjese!" dïhte saajve jeehti dan saaman. Dïhte saemie dam govli, juktie ij galkh naaken vaahrese båetedh, dle njöömesti dan saajven rudtjese. Dïhte saajve vaadtsaji dejnie seemine (saemine).

 

Dennie giedtien aktene roenesne lij akte gaaltije. Dïhte saajve vaadtsaji dan gaaltijen gåajkoe. Goh böötigan dan gaaltije-bealese, dle dïhte saajve tjarmi dan gaaltijasse. Dïhte saemie dam vööjni: maaje edtji varki jïjtjemse njarhvestidh dehtie saajveste, men idtji annje hïnnh. Dïhte saemie ussjedi: joe gujht dellie aavgrunnese (vaavlan) satne mannem voelkehte. Dle damta: barre våålese jïh våålese juhtiejægan. Dle dïhte saemie vööjni aktem ståapoem; dïhte lij stoerre ståapoe. Gellie lin klaash dennie ståaposne. Dïhte saajve satnem foeresji dan ståapoen sïjse, jienebh lin aaj saajveh dennie ståapoen sisnie. Goh böötigan dan ståapoen sïjse, dle gujht dïhte saemie healsoehti. Goh lij heaIsoehtamme, dle stillijin, edtji tjihkedidh buertie-bealese jïh byöpmedalledh jïh jovkedh.

 

"Gosse aalkah byöpmedalledh, dle edtjh kroesse-tïeknem bïejedh gaajhkese maam datne dov gïeti sïjse vaaltah, mearas leah daesnie; dle ih goh galkh naaken vaahrese båetedh." Dïhte saemie darjoeji, guktie dah saajveh jeehtin.

 

Goh lij byöpmedalleme, dle dah saajveh eelkin soptsestalledh. "Mijjieh libie ussjedamme, edtjebe spååadidh (nåajtodh) ovlæhkoem dov bovtsigujmie, juktie dah dov bovtsh bejhkieh jïh gudtjieh (gedtjieh) mijjen bijjielisnie, juktie dïhte dov giedtie lea mijjen bijjielisnie laanten nelnie. Gaajhkh dah gadtjh jïh bajhkh gelkieh mijjen nille. Men dle ussjedimh, edtjimh voestegh mïnnedh datnem vïedtjedh jïh soptsestidh dutnjien, guktie datne båatah daejremen; dle kaanne fluhth giedtiem jeatjah lahkan. Jis dam sïjhth darjodh, dle edtjebe mijjieh dutnjien spååadidh (nåajtodh) hijven læhkoem dov bovtsigujmie jïh gaajhkine dov eekine. Men jis ih dam sïjhth darjodh, dle galkh barre ovlæhkoem utnedh daehtie gietjeste."

 

Dïhte saemie svååri: "Nov galkem fluhtedh dam mov giedtiem." Goh lij dellie feerti, dle dïhte akte saajve vudti (vedti) aktem onne voessem dïeves beetnegijstie jïh jeehti: "Gosse dåastohth manneste daam, dle galkh kroesse-tïeknem bïejedh." Goh dïhte saemie feerti sjïdti, dle gåvnahtihti (gåvnahtehti) dejtie saajvide.

 

Men dïhte saajve, mij lij satnem vïedtjeme dahkoe, dïhte dåeriedi jïh göödti dam saemiem bååstide laanten nille; seamma geajnoem böötigan bååstide. Dïhte saemie onterdi, juktie idtji satne lovveh, goh böötigan bæjjese dan gaaltijen mietie. Dle dïhte saajve jeehti: "Vuajnah dellie, darjoeh dam maam leah dåajvoehtamme! Dle edtjh vuejnedh, edtjh læhkoem utnedh gaajhkh dov jielede-biejjieh." Dle gåvnahti dïhte saajve dam saemiem jïh vöölki seamma geajnoem bååstide. Dïhte saemie sjïdti vuartasjamman (vuartasjæmman), goh dïhte saajve tjarni dan gaaltijasse.

 

Dle vaadtsaji dïhte saemie sov gåatan jïh soptsesti dejtie sov almetjidie, guktie lea satnine gåaradamme, jïh vuesiehti dejtie beetnegidie, mejtie lij saajvijste åådtjeme. Dle jeehti dejtie sov almetjidie, edtjieh satnem dåeriedidh jïh giedtiem fluhtedh jeatjah lahkan (sæjjan). Dle vaadtsajin dah gaajhkh saemieh jïh juhtiehtin dam giedtiem jeatjah lahkan. Dan saemien jïelege sjïdti dan minngelen barre ipmierïjhken. Dïhte saemie stoerre båantine sjïdti jïh veasoeji hijvenlaakan gaajhke sov jielede-biejjieh. Mearas lij veasoeminie dïhte saemie, dle gujht vaarede dan gaaltijen luvnie jïh mojhtele dan rïejsen bïjre, maam lij satne dorjeme dan laanten sisnie.1 

 


Forfatter: Just Knud Qvigstad
Opphavsmann: Fylkesbiblioteket i Nord-Trøndelag fylkeskommune