Litterær tekst

Dellie goh staaloe moere-galtine pruvri

Gapa jïh tjohpe aktene derhvie-gåetesne. Guvvie.  Daate soptsese lea gærjeste "Staaloeh vienhtieh aske lea dålle" maam Kirsti Birkeland tjaaleme. Ella Holm Bull lea tjaalegem åarjelsaemien gïelese jarkoestamme.

Dellie goh staaloe moere-galtine pruvri

Akte staaloe lij ikth stoerre skåajjesne årroeminie. Skåajjen aktene jeatjah sijjesne lin saemieh. Staaloen lin göökte svaejnieh, saemiej lin baernieh jïh nïejth.

 Akten biejjien dellie staaloe dan båarasommes svaajnan jeehti:
- Jis sïjhth, die vaedtsien akten saemien-nïejtese såångedien, guktie gåmmam åadtjoeh. Svaejnie tuhtji dïhte hijven åssjalommes, jïh nïmhtegh vaadtsajigan.

Akten saemien lij vålle faavroes nïejte. Dam staaloen-svaejnie sïjhti, jïh dellie elties aehtjebem gihtjigan:
- Manne dov nïejtem gåmmine åadtjoem?
Idtji aehtjebe jallh nïejte doesth nyöjhkedh.
- Maahtah dån, jeehtin.
Læjhkan maam jeatjebem ussjedigan.
- Staaloem gujht edtjien buektiehtidh nulliehtidh.
Jïh dellie nååhtedin gåessie hïejem hööltedh, jïh nïmhtegh dellie gaajhkh staaloeh gåatan vöölkin.

Gosse ligan oktegh baatseme, die aehtjebe elties nïejtese jeehti:
- Manne edtjem mïnnedh moere-galtem tjoehpedh jïh dam gåatan foeresjidh. Mænngan dellie dïsse dah dov bööremes gaarvoeh gåårvedien, jïh dellie gåetien sïjse dam tseegkien, die staaloe maahta dejnie pruvredh.
- Jaa dillie maa dam darjoen! nïejte jeehti.

Gosse gaajhkine galhkeme, dle saemie elties nïejtese jeehti:
- Die edtjh duj jeatjebigujmie juhtedh. Gaajhkesh edtjieh daestie mïnnedh. Manne edtjem göökte råantjah leekedh guktie beapmoeh staalose sjædta.

Abpe sïjte juhtieji, jïh dïhte nïejte aaj, mearan aehtjebe beetsi. Dïhte provre-beapmoeh leeki jïh bearkojde gåatan saehtieli. Jïh dellie staaloe bööti gie edtji elties nïejtem utnedh.

- Duelie vuajnah, gåatan tjaangh, saemie jeehti. - Dïhte mov nïejte lea joe gåetesne. Die maahtah bearkoeh voessjedh jïh beapmojde jurjiehtidh goske mijjieh båetebe. Mearan datne dejnie, die manne vaadtsam dujtie mubpide veedtjem.

Staaloe ojhte gåatan tjaangi. Jïh dellie vööjni nïejte joe gorhkesjimmie gaarvoejgujmie tjahkesjeminie. Dan geerjene sjïdti gosse vööjni nïejte joe rïeseldahkesne.
- Datne dïhte mov gåmmine edtjh sjïdtedh? staaloe gihtji.
Nïejte idtji annje maam jiehtieh.
- Hå-hå! Dïhte annje mov åvteste plyjkene, staaloe ussjedi.

Dej bearkoejgujmie eelki. Gosse lij gaajhkine galhkeme dellie provresasse jeehti:
- Båetieh diekie jïh byöpmedh.
Idtji båetieh, jïh idtjin doh jeatjebh gænnah. Jaajaa, gosse idtjin gïeh båetieh, die tjoeri oktegh byöpmedidh. Gosse lij gallanamme, dellie provresasse jeehti:
- Die åadtjoeh båetedh jïh monnese seangkoem laatjodh. Idtji provrese svihtjh.

Staaloe tjoeri jïjtje laatjodh. Jïh dellie noljedi jïh gæljoeji:
- Gåmman-iebne, båetieh dellie, jïh mannine åerieh! Baajh edtjien åeredh goske dah laahph båetieh.

Nïejte barre tjahkan sjïdti.
- Jis ih dallah båetieh, die båatam datnem vaaltam.

Idtji daelie gænnah svihtjh. Dellie staaloe veedtsi bïjre veelti edtji seangkose guedtedh. Die amma damti nïejte garres goh moere. Nïejtese veelebe vuartasji, jïh dle vööjni moere-galte goh provrese gåårveldihkie.

Staaloe dan måarahtovvi öövre båadtsode olkese vöölki jïh saemide eelki dåalvodh. Goh hïegken mietie dåalvoeminie, læjhkan idtji saemide maehtieh jaksedh.

Daelvie lij. Staaloe eelki gåalodh. Die aske jïjhteli. Staaloe dïsse vuartasji jïh ussjedi:
- Aahaa, die vuajnam, doh laahph leah dållem bïejeme, dellie maajetjh leam dejtie vueptiestamme.

Staaloe vaarri vaarri, jïh guktie, dan gåhkese guktie asken gåajkoe, idtji dahkoe båetieh. Dïhte gelmieli jïh jeemi.

Jïh dellie nimhtie daate gaatoeli........